Wednesday, January 30, 2013

Hiljutised sündmused

Esiteks vabandan, et pole nii pikka aega blogisse midagi postitanud. Eestist hakkas kohe kirju tulema, et miks ma blogi ei pea enam.. Rahu, üritan ikka l6puni välja midagi kirjutada siia, kuigi kogu aeg toimub midagi, aega vähe ning kuidagi ei suuda end kokku v6tta, et oma sündmuseid kirja panna.
Viimane postitus oli peaaegu 2 kuud tagasi, häbenen..
Praegu istun koolis religiooni tunnis ja pagan nagu ma olen, on mul siin alati igav, seega otsustasin praegu natuke kirjutada :)

5. detsembril oli meil Krampus. See selline üritus, kus k6ik inimesed tänavale lähevad ja siis jubedates kostüümides kollid neid peksma hakkavad :D ei oskagi seda hästi kirjeldada, seega googeldage s6na "krampus" :D mina sain ikka päris k6vasti peksa, järgmine päev olin jumala sinine :D

6. detsembril oli aga Nicholas'e päev, see natuke nagu j6ulud aga mitte nii oluline, sel päeval on väikesed kingitused lastele ja peresöömaaeg. Mulle kingiti balli pilet, kinkekaart ja maiustusi :)

9. detsembril oli emapoolse suguv6sa kokkutulek ühes uhkes hotellis, kus me mitmekäigulise l6una s6ime, natuke sugulastega lobisesime ja siis koju tagasi s6itsime.

15. detsembril oli j6ulukontsert, kus mu isa, 6de ja vennad ka esinesid. Üldiselt ma selliseid puhkpilli kontserdeid ei naudi, aga see oli vägev.. Nad mängisid ainult tuntud rütmikaid j6ululaule ja see oli nii ilus :)
Hiljem läksime k6ik koos kohalikku pubisse, kus mulle pillimängu saatel väga innukalt kohalikku tantsu 6petati :D

21. detsembril oli mul 4.30 äratus, et matkata poole kooliga kirikusse. See on siin iga-aastane komme, et k6ik 6pilased ja 6petajad kogunevad poole öö pealt kokku, v6tavad suured t6rvikud kätte ja matkavad 10 kilomeetrit läbi pimeduse kirikusse j6ulujumalateenistust kuulama.. Üles ärgates ei olnud ma kuigi motiveeritud selle suhtes, aga kui teistega kokku sain, siis oli juba l6bu laialt. Tegelikult see nii lahe traditsioon ja sellist pole mul kusagil mujal v6imalust kogeda, seega olen rahul, et sellest osa v6tsin :) hiljem saime k6ik koos kuskil onnis kringlit süüa ja teed juua ning siis kooli minna. Koolis saime kätte oma loosipaki kingid ja pidasime väikest j6ulupidu. Ma sain loosipakist k6rvar6ngad, kätekreemi ja mingi vanni6li :)

22. detsembril käisin esimest korda suusatamas s6brannadega, nii super oli!

24. detsember oli üks kiire päev. Hommikul kell 10 läksime peretuttavate juurde. S6ime ja lobisesime seal ja fun oli :)
pealel6unat lälsime koju ja siis tulid meile vanaemad ja vanaisad külla ja s6ime jälle ja avasime kinke.. Kingiks sain üldiselt k6igilt raha, pluss veel ühe hea l6hna6li ja austria rahvuskleidi. Seda oli ikka päris palju, olin nii üllatunud :)
Kella 7 paiku 6htul s6itsime kogu isapoolse suguv6saga vanavanemate juurde. Isa suguv6sa on suur, tal on 9 onu-tädi, kellel k6igil lapsed ja osadel lapselapsed ka, seega seal oli palju rahvast. Sealne 6htu algas palvetamisega!! Mitte tavalise palvetamisega, vaid mingil tumedal joriseval häälel sonimisega.. See oli nagu meditatsioon v6i miskit selletaolist. See kestis pool tundi kottpimedas ruumis, kus ainult küünlad andsid valgust. 91-aastane vanavanaisa vehkis ka mingi ohvriketiga ning ainukesed s6nad millest ma aru sain ja mida nad kogu aeg korrutasid olid " kuni minu surmatunnini" oehh, algus oli päris hirmuäratav, kuid hiljem m6tlesin, et see oli ikka nii lahe ja see on järjekordselt midagi sellist mida mul vast enam elus ette ei tule. Tuleb ka ära mainida, et isegi väikesed alla 10-aastased lapsed lugesid seda palvet kaasa, vau! Hiljem s6ime jälle ja avasime kinke.
Tuleks veel mainida, et j6ulutoite siin polnud, s6ime kogu aeg v6ileibu :D
Samal 6htul kell 11 läksin veel osaga kirikusse j6ulujumalateenistusele. Isa pidi seal mängima pilli ja läksin siis temaga kaasa.
Üllatav oli aga see, et koduigatsus puudus mul isegi j6ulude ajal ning mu j6ulud siin olid nii armsad ja teistsugused :)

25. detsembril käisime vanaisa juures l6unal ja midagi erilist ei toimunud.. Ahjaa, hommikul vara käisime kirikus jälle :D ma saan aasta l6puks oma paganastaatusest lahti veel :D muidugi oli kirik mu jaoks vabatahtlik, kuid tahtsin ilmtingimata k6igest osa v6tta.

Enamus vaheajast veetsin kodus, kuna olin haige..

31. detsembril käisin hommikupoole perega suusatamas ka 6htul oli v6imas tuleshow. Inimesed, kes kandsid t6rvikuid, tegid mäe otsas igast figuure ja see oli nii super! See ka siin mingi iga-aastane traditsioon. Peale seda s6itsin s6prade juurde, kus toimus ikka korralik piduuu, niiet uus aasta sai ikka vingelt vastu v6etud :D

Järgmisel hommikul kui koju j6udsin, siis kuulsin, et meid ootab ees üks korralik matk mägedesse, kus toimub väikse sugulase sünnipäev.. Tollel hommikul polnud see just väga ahvatlev idee, kuna olin vaevu paar tundi maganud, kuid polnud hullu, sain sellega hakkama :)

4. jaanuari 6htupoole matkasime jälle mägedesse, seekord oli seal mingi muusikaüritus. Noori oli palju ja nalja sai.. Tagasi matkasime alles öösel 4 paiku :D nii pime oli ja terve tee läbi paksu metsa taskulampidega.. 6nneks oli meid palju, kuna selline jänespüks nagu ma olen, väiksema pundiga ma seda matka ette poleks v6tnud :D

12. jaaniaril oli mu koolis ball. See oli viimase klassi auks ning Austrias k6ik koolid korraldavad neid. K6ik l6petajad olid valgesse riietatud ja see oli nii ilus ja uhke üritus! Muidugi peale südaööd lendasid need kaunid kleidid seljast ning vahetati mugavama vastu ja läks diskoks :D seal oli megapalju inimesi, umbes viiesaja kuni kuuesaja ringis. Ball oli nii super, meil peaks Eestis kansellised ballid olema :)

13. jaaniar käisime perega onu juures l6unal ja ma nägin eeslit! Ma ei mäletagi et oleks varem eeslit näinud. Tal on seal oma farm ja nii palju loomi, jalutasin seal ringi ja k6ik naersid missugune linnalaps ma ikka olen :D

Hetkeks siis k6ik, tund hakkab l6ppema juba.. Varsti tuleb uus sissekanne, luban! Enam ei pea 2 kuud ootama.

Tsauu, kallid! Vähem kui 5 kuu pärast kohtume juba.. Ei teagi kuidas end selle suhtes tunda, ühest küljest tahaks teid k6iki näha küll, aga ma tean, et jään Austriat tohutult igatsema, kuna see siin on t6esti mu teine kodu ning tunnen seda iga päevaga üha enam ja enam. M6tlen juba hirmuga, kui kiirelt need kuud siin mööduvad. (praeguste andmete kohaselt peaks ma 2. juulil Eestimaa pinnale saabuma)

Vabandan kirjavigade pärast, telefonis kirjutatud, seega pole see nii kerge :D