Eelmise kuu jooksul ma..

Olen oma blogikirjutamise natuke unarusse jätnud ja seega nüüd nii paljust kirjutada. Üritan siis teha väikse ülevaate möödunud kuust :)

Esimesel päeval uues peres olles (5.nov) läksin uue ema ja vanema vennaga (12-a) lähedal asuvasse linna, kuna vend tantsib seal balletti. Samal ajal mina ja ema tegime väikseid sisseoste ning hiljem j6ime kohvi ühes hubases kohvikus. See oli minu jaoks väga oluline 6htu, kuna sain ema paremini tundma 6ppida ning temaga oli hea rääkida. Ta oli samuti vahetus6pilane ning tema riigiks oli Hispaania. Ta jagas minuga oma kogemusi ja väga mugav on olla peres, kus keegi teab täpselt mida ma hetkel läbi elan ja missugused emotsioonid mind valdavad.

Elu uues peres on palju kiirem ning oma esimesel nädalal seal olles nägin ma juba rohkem Austriat kui kogu eelneva 2kuu jooksul kokku. Reedel (9.nov) käisin Grazis. See on k6ige suurem lähedal asuv linn ning ühtlasi ka Steiermarki pealinn (Austria on jagatud väiksenateks riikideks v6i nö eraldi piirkondadeks, kus k6ikjal on oma seadused ja pealinnad. Nimelt elan ma siis Steiermarki-nimelises piirkonnas). Grazi läksin ma jällegi koos ema ja vennaga, kuna vennal oli seal ballett. Ta tantsib Grazis iga reede, seega nüüdsest on mul v6imalus Grazi tihedamalt külastada. Seal elab mul ka üks vanaisadest, onu ja vanaonu.
Tol päeval külastasimegi vanaisa, kes oli vägagi huvitatud Eestist. Nimelt on ta siin ainuke inimene, keda olen kohanud, kes on Eestis käinud. Ta küsis igast küsimusi meie riigi kohta ning m6nele isegi ei osanud vastata (nii piinlik kui see ka pole) :D Hiljem sain kesklinnas kokku teise eesti vahetus6pilase Liinaga, kes elab Grazis. Jalutasime ja rääkisime juttu, nii tore oli ja uskumatult hea on ikka vahel kellegagi eesti keelt rääkida siin olles.

Laupäeval (10.nov) käisin siis l6puks Viinis!!!!!! Juhuuu! Läksin sinna koos selle mehega, kellega jooksmas käin ja ta tütar ning tolle s6brannad olid ka kaasas. Minu jaoks oli see hea v6imalus, kuna sain autoga edasi-tagasi ega pidanud rongiga seiklema. Viinis kohtusin järgmiste vahetus6pilastega: poiss Rootsist, tüdrukud USAst ja Ecuadorist ning minu pisike armas eestlane Heliis :) Jalutasime k6ik koos Viinis ringi nagu turistid (teised olid k6ik varem Viinis käinud, kuna elavad lähedal) ning käisime Hiina restoranis söömas. Nii hea oli. Super päev jällegi koos megavingete inimestega. 95% ajast naersime jällegi :D

Pühapäeval s6itsin jälle Grazi ja sain Liinaga kokku. Seekord külastasin ta vahetuspere ning s6ime seal koos l6unat. Minu jaoks oli p6nev näha, kuidas teised vahetus6pilased elavad ja missugused on nende pered.
Ühes6naga oli see täielik vahetus6pilaste nädalavahetus :)

Teisipäeval (13.nov) külastasin oma tugiisikut ja kinkisin talle Vana Tallinna pudelikese, mille üle ta väga 6nnelik oli.

Reedel (16.nov) läksime koos klassi6ega jalkamängule tööle :D olime seal maskotid, nii laheee! Pole midagi sellist kunagi varem teinud. Meie tiim v6itis ka, niiet super. Pluss saime mängu vaadata nii lähedalt. Seisime seal samas, kus varumängijad istuvad :D ühes6naga polnud paha vaade ;) peale mängu saime siis m6lemad 30 euri ja suure Merci shokolaadi. Üks mees ütles, et toon nende tiimile 6nne, kuna nad pole viimased 6 mängu kordagi v6itnud ja nüüd mängides tugevaima vastasega nad v6itsid, kuna üks eesti pliks keksis väljakul ringi :D

Neljapäeval (22.nov) käisin esimesel 6igel steiermarki kontserdil, kus kanti nende rahvusriideid ja mängiti rahvismuusikat. Minu ema laulis seal koos tädiga. Nii ilus. Mu pere on tohutult musikaalne vastupidiselt minule :D aga see on super. Kogu aeg keegi laulab, ümiseb v6i mängib mingit pilli kodus olles. See tekitab nii vaba ja mugava 6hkkonna.

Reedel (23.nov) käisin vanematega kohalikus pubis ja kohtusin sealsete inimestega. Oli l6bus 6htu ning sain paljusid kohalikke inimesi tundma 6ppima :)

Pühapäeval (25.nov) käisime vanaisa, vendade ja sugulasega kirtagil. Olen sarnasest üritusest vist ka eelnevas postituses kirjutanud. Ühes6naga oli seal siis selline väikene turg, kust saab nipsasjakesi, ehteid ja maiustusi osta. Ostsin siis omale ilusa roosa salli, mille vennad aitasid välja valida :D

Neljapäeval (29.nov) oli meil koolis lastevanematekoosolek. Siin on see hoopis teistsugune, suuremat r6hku pannakse söömisele ja meelelahutusele ning ka lapsed saavad sellest osa v6tta. Osad lapsevanemad peavad küpsetama kooke ja valmistama v6ileibu jne ning mina ja veel paar klassi6de panime saali üles väikese puhveti ning teenindasime inimesi. :) hiljem peale söömist ja pillimängu kuulamist said k6ik vanemad ja noored, kellel probleeme oli, 6petajatega rääkida. Neid ei olnud just väga palju, niiet enamus rahvast lahkus peale meelelahutuslikku osa :D

Pühapäeval (2.dets) oli esimene advent ning sel päeval sadas maha ka esimene lumi (mida polnud just väga palju, aga ilus ikkagi). Kuulasime ja laulsime j6ululaule ning p6letasime küünalt. Väga soe tunne tuli sisse. Pärastl6unal sain ka telefonik6ne Eestist. Nimelt vanaema ja vanaisa helistasid mulle. Olin nii r66mus, kuna ei olnud nendega selle aja jooksul, mil siin olen olnud, palju rääkinud ( vanaemaga üks kord lühidalt skypes ja vanaisaga üldse mitte).

Natuke siis praegusest perest ka veel. See pere on perfektne näide ideaalsest perest! :) t6epoolest, olen siis elanud nüüdseks natuke üle ühe kuu ja tunnen end suurepäraselt. Nii naljakas , et hakkan juba tundma nagu olekski päris oma pere ja nad on mulle selle lühikese aja jooksul j6udnud südamesse pugeda. Tunnen end kui täielikku pereliiget ja kodus on alati nii mugav ja vaba olla. Ja nad on täpselt minu inimesed, aktsepteerivad teiste arvamusi ja oskavad kuulata, ei halvusta teisi ega ole pealiskaudsed, oskavad häid asju ja olukordi hinnata ning alati positiivsemaid külgi näha :)
Praegu on siis täpselt see ennej6ulune aeg, kus üldiselt k6igil vahetus6pilastel peaks tekkima koduigatsus ja kultuurishokk, aga mul on täpselt vastupidi, hakkan just üha enam ja enam tundma, et olengi kodus ja tagasi ei tahaks kohe kuidagi tulla :)

Edasistest sündmustest kirjutan hiljem, kuna istun praegu psühholoogia tunnis ja kirjutan telefonis (laua all) blogi :D ilmselgelt pole täna psühholoogia tuju :D ja pean lihtsalt ära mainima, et 6petaja rääkis just Kimi Raikkoneni emotsioonidest ja tundsin end kohe nii puudutatuna nagu oleks ta m6nest eestlasest rääkinud :D nii naljakas, et siin olles kui räägitakse Soomest, Rootsist, Lätist v6i Leedust, siis tunnen kohe nagu räägitaks minu kodumaast, ei tea millest see tuleb :D

Tsauu! :)

Uus pere ja sünnipäev

Vahepeal on olnud nii kiire, et pole leidnud aega blogi kirjutamiseks. V6tan end nüüd kokku ja panen kirja k6ik olulise, mis hetkel meelde tuleb.

Eelmises postituses mainisin, et tean juba oma uut perekonda. Niisiis, kuidas k6ik alguse sai:
Läksin esmaspäeva (29.okt) hommikul kooli ja esimene tund oli muusika6petus oma klassijuhatajaga.. Tund ei olnud veel alanud, kuid mina, paljud klassikaaslased ja 6petaja olime juba klassis. V6tsin asju kotist välja, kui kuulsin 6petajat küsimas: "Marie, kas sulle on juba pere leitud?" Vastasin, et pole päris kindel, teadsin, et YFU`l oli sel hetkel üks pere olemas, kes oli minust huvitatud, kuid nad pidid järgneva nädala jooksul oma täpse vastuse andma.. Selle peale ütles mu 6petaja, et ma v6in tema juurde kolida, kui see mulle sobib. Ma ei suutnud oma k6rvu uskuda! Ma olin nii r66mus ja üllatunud, et ei osanudki midagi kosta.. Alguses m6tlesin, et see on nali, kuna tal on lahe huumor, kuid ei, ta m6tles seda t6siselt! K6ik klassikaaslased olid ka nii üllatunud. Kui olin paar sekundit toibunud, siis laususin, et muidugi tahan! T6si, see oli minu jaoks parim lahendus üldse! Ma olin end juba püüdnud harjutada m6ttega, et pean oma armsast kodukohast lahkuma ja k6ik s6brad maha jätma.. jube kurb..
Mu 6petaja on kolmekümne kaheksa aastane meesterahvas ja ta on superlahe!! PS. Eesti 6petajatega ei saa karvav6rdki v6rrelda :) Tal on hea huumor ning ta on väga sümpaatne inimene. Järgmisel vahetunnil kutsus ta kooli ka oma pere, et meid omavahel tutvustada. Tal on naine ja kolm last. Suurepärane! Unistasin alati, et mu vahetusperel oleks väiksemaid lapsi. Peres on siis kaks poissi (8-aastane ja 12-aastane) ja tütruk (14-aastane), kes elab kodus vaid nädalavahetustel, kuna 6pib suures linnas kodust eemal ja elab nädala sees vanaisa juures, kes elab samas linnas, kus asub kool. Pereema oli samuti vahetus6pilane aastaid tagasi Hispaanias. Nii tore, kui kodus on keegi, kes on k6ik selle sama läbi elanud, mis mina. Ühes6naga esmamulje perest oli väga hea :)
Peale kooli läksin kiiresti koju (tugiisiku juurde) ja hüppasin talle kaela ja karjusin, et leidsin omale pere :) ja, et see asub tema kodust vaid 5 km kaugusel! Ta oli nii 6nnelik ja haaras kiirelt telefoni, et YFUsse helistada. YFU aga teatas, et teine pere oli neile ka just helistanud ja öelnud, et ootavad mind oma perre. Teine pere elab väga väga kaugel ja peaksin kooli vahetama ja k6ik oleks uus. Mu tugiisik aga ütles, et ei, nii ei lähe.. kui mul on v6imalus jääda samasse piirkonda ja samasse kooli, siis on see minu jaoks parim ja seega jäi YFU n6usse.
Siis tuli mul veel nädalake oodata enne kolimist, kuna YFU pidi ära täitma mingid paberid ja pere külastama enne, kui sain sisse kolida.

Kirjutan siis ka natuke, mis vahepeal juhtunud on :)
Kolmapäeval (31.okt) oli Halloween. Siin tähistatakse seda ikka palju suuremalt kui Eestis. K6igepealt läksime s6prade juurde ja tähistasime natuke seal ning siis s6itsime k6ik koos suurele Halloweeni peole. Mul ja s6pradel ei olnud mingeid kostüüme ja meiki, aga osadel olid küll ikka hirmutavad kostüümid :) Pidu oli äge ja teistsugune :) kohtasin seal ka oma tulevast isa (oma 6petajat), kes seal baaris tööl oli tollel 6htul.

Neljapäeval (1.nov) käisin ühe kutiga kinos ulmekat vaatamas.. Muidu oli k6ik super, aga film oli jube :D enne seda veel kohvitasime natuke ja üldse m6nus 6htu oli. Peale kino s6itsime veel autoga ringi ja ta näitas mulle erinevaid linnasid, mis ümberringi asusid. Ta on 20-aastane ja tal on oma auto, nii mugav :D

Reede (2.nov) öösel käisin klubis sünnipäeva tähistamas, kuna peale südaööd sain ju 17!! SUPERVINGE, rohkem ei kommenteeri :D

Laupäeva (3.nov) hommikul ärgates peale pidu ootas mind nii armas üllatus, kui alla korrusele läksin. Nimelt oli mu tugiisik mulle koogi toonud ja küünla peale pannud ja paberist suure number 17 meisterdanud, mis rippus lambi küljest alla ja selle peale oli eesti keeles kirjutatud: "Palju 6nne sünnipäevaks, kallis Liisa Marie!" ja ilma ühegi veata veel. Kui ma unise peaga trepist alla kohmerdasin, siis laulis ta mulle sünnipäevalaulu.. kui armas saab veel olla? Olin nii liigutatud.
See hommik oli ikka päris kiire, kuna pidin teise linna s6itma s6brannale külla. J6udsin siis tema juurde ja niisama lobisesime ja s6ime natuke ja siis ta pakkus, et s6idab minuga kodu poole kaasa ja lähme ühest restoranist läbi, et väike sünnipäeva jook teha ja kooki süüa. Olin n6us. Kui restorani sisse astusin, nägin esmalt oma uut isa seal istumas ja olin üllatunud ja kui paar sammu veel astusin, siis nägin, et k6ik olid seal!! Nagu midaaaa? K6ik mu s6brad koolist, tugiisik ja ta pere ning mu uus pere istusid seal kaunistatud laua taga kingitusekotid käes ja laulsid mulle sünnipäevalaulu üle terve restorani... Ma olin nii liigutatud, nagu vau! Muidugi hakkasin pillima, nii armas oli lihtsalt.
6htul läksin k6igepealt s6brale külla, kellel on kodus esimesel korrusel erabaar (p6hilise aja chillime seal enne kluppi minekut), teised tulid ka sinna ja siis hiljem s6itsime kluppi jälle :) super-super, pole s6nu :) parim sünnipäev üldse :D

Pühapäeva (4.nov) hommikul pakkisin asju ning 6htupoolikul toimus kolimine. Olin ühest küljest väga r66mus, kuna teadsin, et uus pere on super, kuid samas olin ka natuke kurb, kuna mu tugiisik on mulle väga südamesse läinud ja kuidagi kurb oli lahkuda. Tegelikult elab ta ainult 5 km kaugusel, seega no problem :D

Ei jaksa praegu rohkem kribada, varsti kirjutan edasi, luban :)

Tsauuuu :)

Perevahetus

Servus! :)

Siit tuleb siis see eraldi postitus perevahetusest nagu lubasin..

P6hjuseid oli selleks mitmeid.
Esiteks olen ma jäneste vastu allergiline ja mu peres oli kaks jänest, kes ei elanud oma puuris ja jooksid vabalt majas ringi.. nende karvad olid igal pool (köögis, söögitoas, diivanid olid paksult karvadega kaetud jne..) Pere aga armastas oma loomakesi väga ega tahtnud midagi ette v6tta, et ma end mugavamalt tunneksin.
Teiseks suureks p6hjuseks oli see, et ma ei klappinud üldse oma vahetus6ega. Me olime ühevanused ning iseloomult tohutult erinevad. Peamiseks p6hjuseks oli see, et ta veetis k6ik päevad kodus telekat vaadates ja oma pilli mängides, mina aga käisin kogu aeg s6pradega väljas ja pidudel.. ja noh, l6puks tuli siis välja, et ta kadestas mind ning viimased paar nädalat ei rääkinud me ühtegi s6na. Ega meil väga polnudki millestki peale ilma rääkida, sest meil polnud ühtki ühist huvi, meile meelkdis erinev muusika ja erinevad inimesed jne.. v6ib tunduda üsna m6ttetu mure, kuid on v6imatu elada ühe katuse all inimesega, kes sinuga s6nagi ei taha vahetada ja mingit lahendust sellele ei paistnud.
Järgmine mure oli see, et mu perele meeldis kogu vaba aeg kodus veeta. P6hilise osa ajast ema magas v6i vaatas telekast saksa vanu armastussarju, isa luges poliitika artikleid ja 6de istus oma toas v6i rääkis jänestega juttu. Nädalavahetustel istusid nad samuti kodus. Ma olin väga pettunud, kuna enne Austriasse tulekut ma tihti kirjutasin nendega ja nad seletasid, et on väga aktiivsed inimesed, mängivad tennist, tegelevad mägironimise ja kanuutamisega, käivad igast üritustel jne.. ja mis tegelt välja tuli.. nad pole kunagi mägironimist ja kanuutamist proovinud, rahvarohked üritused neile ei meeldi ja tennist mängis isa kümneid aastaid tagasi. Probleemiks oli siis see, et kuna kodus oli igav, siis olin kogu aeg s6pradega koos, aga vahetus6pilasena ei ole hea kogu aeg ainult s6pradega koos olla, vaid oleks tore vahel midagi perega ka koos teha. Igastahes olid asjalood l6puks väga väga ebamugavad ning otsustasin pere vahetada. Tegelikult oli seal veel palju p6hjuseid, kuid ei ole sobilik neist k6igist kirjutada.

Perevahetus on minu jaoks üsna keeruline siin, kuna olen allergiline ja mind ei panda enam perre, kus on mingisugused loomad (olen väga 6nnelik selle üle, kuna mu kodu Eestis oli kogu aeg niiiii puhas ja korras ning ma ei salli, kui loomakarvad igal pool on).
Kontakteerusin ka oma tugiisikuga, kes on super :) Ta on keskealine naine kahe tütrega (16a ja 20a). Ta m6istis mu mure ja aitas mind igati.
20. oktoobril läksin ta noorema tütrega koos peole ja hiljem ööbisin tema juures, megavahva oli ja tutvusin jälle nii paljude uute inimestega :) ta elab mu siinsele kodule väga lähedal (u 15-20 km) niiet pole probleemi :D
Järgmisel päeval käisid meil kodus naabrid külas ja see oli üsna meeldiv 6htu.
Sellest järgmisel päeval (esmaspäeval) peale kooli ootas mind aga suuuuur üllatus. Nimelt olin ma oma tugiisikuga varasemalt rääkinud, et kui mul olukord kodus väga halb, siis saan ma tema juurde elama minna kuniks mulle uus pere leitakse. Mainisin siis seda ka oma perele, et selline v6imalus on ning esmaspäeval l6unasöögi ajal küsis mu ema, et kas ma lahkun täna v6i homme!? vauu, ei osanudki kohe midagi kosta, polnud selle peale veel nii täpselt m6elnudja see oli nii ootamatu.. ütlesin siis, et ei tea ja helistan oma tugiisikule. Käisid siis igasugused läbirääkimised yfu kontori ja tugiisikuga ning järgmisel päeval ehk 23. oktoobril kolisin välja. Ei teadnudki kuidas end tunda sellel hetkel, olin nii segaduses, kuna k6ik toimus nii kiiresti.. stress oli suur ja sellele kaases ka peavalu, kuid samas olin ma nii 6nnelik ja rahul.. ning muidugi ootusärevus.

Elan nüüd siis tema majas ja tunnen ennast superhästi. Olen siin olnud nüüd nädala ja klapin nende inimestega väga hästi. K6ik nii lahe ja uus ja huvitav, kuid samas jäid mulle alles ka k6ik vanad s6brad. super, kas pole? :)

Elu siin on nii tegus, kogu aeg külastame kedagi ja vaba aega üldse pole peaaegu, niiet ei mingit igavust :D nende sugulane on maratonijooksja ja me käime iga päev koos jooksmas. T6siselt, ma olen ühe jalaga hauas kui koju j6uan, kuid nii m6nus on. See mees tunneb siin k6iki metsaradu ning avastame kogu aeg uusi kohti :D nii lahe :D aga mägedest üles alla jooksmine pole mingi naljaasi :D

Nii palju noori elab ka siin ümberringi ning käime väljas kogu aeg. Mu tugiisik on nii vinge. Ta on minu eeskuju! Täielik seikleja, näiteks eelmine aasta elas ta pool aastat L6una-Aafrikas ja töötas seal vabatahtlikuna :) Ta m6tteterad elust on nii 6iged ning ta on nii laia silmaringiga. pole olemas paremat inimest kellega rääkida. Ta on väga otsekohese ütlemisega ning seega on temaga väga kerge rääkida. Naerame siin 24/7 :D :D Tunnen end siin nii kodus :D naerame, lollitame, laulame k6va häälega (muusika kogu aeg mängib siin), tantsime mööda maja ringi ja teeme igast muid pulle asju.. ahjaa, proovisin zumbat ka (see selline tantsuline aeroobika vms..) nii lahe, lähen veel :D

Ühes6naga supeeer! :D nii 6nnelik peale seda suurt segadust ja nii soe ja kodune tunne :) maja on väga suur, mitu vaba tuba ja kolm korrust ja nii palju asju igal pool :)

..AGA.. ma pean lahkuma siit m6ne aja pärast, kuna olen siin ainult ajutiselt kuni mulle uus pere leitakse (see v6ib olla ka täiesti teises austria otsas).. see on muidugi väga kurb ja naudin aega siin :)

Okei, tegelt on mul oma uus pere juba teada, kuid ei kirjuta sellest veel enne, kui seal olen, kuna tahan oodata kuniks k6ik 100 protsenti kindel on :D Tunnen sealset pereisa väga väga hästi ning kui sinna saan kolida, siis mu elu saab olema veel parem :D see siin väga lähedal, niiet k6ik s6brad jäävad alles ja kool samaks. Kuulsin sellest v6imalusest alle täna hommikul ning olen nii r66mus :D Kolimine peaks siis aset leidma järgmine nädal, kuna see nädal mingid riiklikud pühad siin, niiet neljapäev ja reede vabad jälle :D

Eks siis kirjutan ja annan teada k6igest :)

Nüüd muud juttu ka..
Neljapäeval (25.okt) käisin zumbas ning peale seda läksime kohalikku lokaali, kus terve naabruskond oli kogunenud (nagu iga nädalal6pp). Nii tore oli ja rääkisin juttu k6igiga. Nii huvitav, et siin k6ik naabrid on nagu üks suur pere ja k6ik inimesed tunnevad k6iki. Lahe. Koju j6udsime p6him6tselt hommikul :D Järgmine päev ehk reede oli kodune päev (pluss jooks muidugi), kuna olin nii väsinud eelmisest 6htust. 6htupoole tuli uuele 6ele s6branna külla, kes jäi ööseks siia ning veetsime kodus m6nusalt aega :) See-eest oli laupäev pidupäev jälle. Läksin uue 6e ja ta s6pradega välja. Algul kusagile baari ja hiljem maandusime ööklubisse jälle. lahe, lahe, lahe. Sellel ööl nägin siin ka esimest lund. Jah, meil on nüüd ka natuke lund! Austria on niii ilus lumisena, need mäed ja k6ik.. vapustav :)
Pühapäev oli "kirtag" , see siin selline suur üritus mis kestab hommikul 9st kuni järgmise hommikuni enam-vähem. Hommikul osad inimesed külastavad kirikut (mitte meie) ning siis on tänavatele üles pandud väikesed poekesed ja müüakse igast lahedat stuffi ja head toitu :D jalutasime seal ja jutustasime , cool. See toimus meil peaaegu maja ees, terve see küla oli neid väikeseid putkasid täis, enam-vähem nagu filmidest oleme näinud- selline "garaazi tühjendusmüük" (vabandan kirjavigade pärast, pole sobivaid tähti). 6htul kogunesime k6ik jälle sinna lokaali ja seal oli mingi ansambel ja värki. Uus ja huvitav jälle :D nägin ka kohaliku rahvatantsu ära :D
Täna (29.okt) p6him6tselt magasin koolis, aga pole hullu :D juhtub ikka..

okei, aitab tänaseks, kirjutan varsti uuest perest :)
Baba!

YFU seminar ja muud juttu

Pühapäeval, 7. oktoobril käisin siis klassi6dedega väljas. S6itsime Kapfenbergi (linn umbes 25 minuti autos6idu kaugusel kodust) ja läksime kinokohvikusse istuma. See on siin tüüpiline noorte chillimiskoht, filmi ei minda vaatama, lihtsalt kinokohvikusse :) Rääkisime ja klatšisime ja tegime muud p6nevat. Hea oli nendega väljaspool kooli aega veeta ning sain neid paremini tundma 6ppima :)

Esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval käisin naabripoisil külas ja muud miskit p6nevat nendel päevadel ei toimunud.

Neljapäeva 6htul läksin joogasse :) see oli nii nii naljakas. Toimus siin samas külas ning tahtsin lihtsalt proovida, et kui meeldib, saan hakata käima.. Jah.. Ei meeldinud. Seal oli umbes 15 inimest ning mina olin ainuke alla 65 eluaasta :D ärge küsige, kuidas ma sellise seltskonnaga joogasse sattusin. See nägi siis välja nii, et istusime 2 tundi rätsepaistes suletud silmadega ja tegime imelikku m6misevat häält! Issand, see oli ikka nii veider. Vahepeal nii-öelda treener sosistas midagi saksa keeles, aga tookord ei saanud ma väga midagi aru sellest, ei imesta kui ta omaarust mingi teispoolsusega kontakti püüdis :D jube, rohkem ei lähe sinna :D

Reedest pühapäevani oli mul YFU seminar. Ausalt, see on parim üritus parimate inimestega. K6ik vahetus6pilased, kes Austrias on see aasta, tulid sinna kokku. Ei saagi toimunut kirjeldada, ainus 6ige kirjeldus oleks vast CRAZY PEOPLE :D jah, see oli mega. Toimusid siis igasugused workshopid ja jagasime teistega oma muresid ja r66me. T6es6na, nad on nagu mu kolmas pere, nii kallid :) mainiks ära, et meid oli 23 pluss 4 YFU vabatahtlikku. Seminar toimus Micheldorfis, mis asub mu kodust väga kaugel ja läksin sinna 4 erineva rongi ja ühe bussiga (tagasi samamoodi). 6nneks pool teed s6itsin koos Eesti vahetus6pilase Liina ja Ecuadori tüdruku Eideriga :) me ei eksinud ära!! :) nii tublid, uhked enda üle :)
Pilte näete siis facebookis :)

Terve esmaspäeva pärastl6una ma loomulikult magasin kodus :)

Teisipäeval külastasin oma klassi6de, kes on ühtlasi ka mu parim s6branna siin. Läksime tema juurde peale kooli ning s6it sinna kestis tund aega, nii pikk..
Meil oli vinge päev. Tegime martsipanimuffineid, käisime jalutamas, siis ta 22-aastane vend mängis elektrikitarri ja meie laulsime karaoket samal ajal (k6vasti ja valesti). Laulsime natuke ka saksa keelseid laule, v6i 6igemini dialektis :D ei suutnud üldse järge pidada ja nii naljakas oli. Nad lubasid järgmine kord eesti keeles laulda, ei suuda ära oodata :D

Kolmapäeval käisin host-vanaema ja 6ega shoppamas ja kohvitamas. Kuna mul on 3 nädala pärast sünnipäev tulemas, siis vanaema ostis mulle kella, kaelakee ja s6rmuse.. Issand, mul sellised süümekad sellepärast, kuna see kell oli megakallis (mul polegi elusees nii kallist aksessuaari olnud..) aga mul ei olnud selle üle s6na6igust, niiet jah.

Neljapäeva pärastl6unal kutsus naabripoiss uuesti külla, aga kuna oli nii ilus ilm, siis läksime hoopis mägedesse jalutama ja kaunist sügist nautima. Uskumatu, kui ilus. Värvilised puulehed jalge all kr6bisemas, päike k6rgel taevas, sügise l6hn ja see imaline vaade. Olime mäe otsas, kust ühele poole jääb meie külake ja teisele poole mäge koht, kus ma koolis käin. See ei olnud loomulikult mingi k6rge mägi, pigem nagu küngas, aga sealt otsast oli vaade üle m6lema külakese :)

Reedel ehk eile ehk 19. oktoobril külastasin oma tugiisikut ja tutvusin terve ta peregaehk siis endise mehe ja kahe tütrega (üks 16 ja teine 20). Veetsin terve päeva nendega ja 6htul läksin oma perega Night Song Festivalile. See k6lab lahedalt ja m6tlesin, et see on midagi Eesti öölaulupeo sarnast, kuid ei. See ei olnud midagi erilist. Istusime lihtsalt 3 erinevas lounge's ja kuulasime mingeid kohalikke live-ansambleid.

Veel peaks ära mainima, et lähiajal ootab mind ees perevahetus, kuid sellest teen ma hiljem eraldi postituse. Ärge muretsega, minuga on k6ik väga hästi ja midagi katastroofilist pole juhtunud, lihtsalt ei klappi asjad. Aga sellest k6igest teinekord pikemalt, ei jaksa praegu rohkem kirjutada, kuna olen terve selle postituse telefonis kirjutanud, pole arvutit :)

Tsauuuu :)

Möödunud nädala lühiülevaade ja esimesed peod!

Nüüd ongi kätte j6udnud aeg, mil on nii paljust kirjutada, et enam lihtsalt ei viitsi.. aga ma olen tubli ja v6tan ennast kokku. Palju aega möödas eelmisest postitusest ja enamus asju ei mäletagi, aga eks üritan miskit meenutada.

Eelmine laupäev (29.sept) olin Kapfenbergis (väike linnake 20-minutilise rongis6idu kaugusel) shoppamas. Juhhuuu, finally! :) okei-okei, ma tean, et see pole k6ige olulisem ja tähtsam asi mu elus, aga ma ei saa sinna midagi parata, ma lihtsalt armastan poodides käimist. Läksin sinna üksinda, et saaks rahulikult ringi kolada ja paar üksikut asja soetada, kuid l6puks tagasiteel rongis istudes leidsin end taas hunniku kottide vahelt.. tüüpiline mina, mis parata. Süümekad on küll, sai jälle nii palju raha raisatud.. kuueelarve l6hki ammu-ammu :) Hakkan nüüd säästma ehk ühes6naga hoian poodidest eemale.

Pühapäev (30.sept) puhkepäev/kodupäev, ei mäleta väga midagi p6nevat sellest päevast, eks magasin maha :)

Esmaspäev (1.okt) tavaline koolipäev. Koolis saab ikka nalja kogu aeg :) armastan sealseid inimesi juba. Nüüd tulid ülejäänud ka Londoni tripilt tagasi, niiet more fun all the time!

Teisipäeval kohtusin l6puks oma tugiisikuga. Ta selline 55-aastane naine, täitsa meeldiv. Tal oli 16-aastane tütar ka kaasas, kellel on minuga nii palju sarnaseid huvisid. Tore!

Kolmapäeval olin bioloogi tunnis koos viimase klassiga. Nad nii elavad inimesed seal. Nende bio 6ps kutsus mind nende klassiga Berliini, kuna arvas, et käin ka seal klassis :) Peale kooli jutustasin viimase klassi kuttidega rongijaamas ja pidin vastama jälle nendele tüüpilistele küsimustele, et miks siin olen ja kuidas meeldib ja mis meeldib ja kuidas oli elu Eestis jne.. öäääk, ei viitsi sellest enam rääkida, selline tunne nagu oleks seda juba mingi miljon korda teinud :) Siis tulid rongijaama 2 meest (55-aastased nagu nad ütlesid). Nad hakkasid minuga saksa keeles vestlema.. v6i siis 6igemini kohutavas dialektis.. Ütlesin neile siis , et olen Eestist ja et oleks meeldiv kui nad puhast keelt räägiksid. Seda nad siis ka tegid. Rong tuli, läksin mina siis istusin ja juba näen, samad mehed tulevad.. küsisid siis minult kas v6ivad mu k6rvale istuda. Loomulikult olin ma n6us, mulle meeldib erinevate inimestega suhelda :) Samas vagunis olid ka mu koolikaaslased, kes ainult naersid ja imestasid mu saksakeelse kohmaka jutu peale :) Teemaks oli nimelt, kas Eesti kuulub Venemaa alla!!??? miks jälle, hate that. Vaidlesime seal ikka päris korralikult. Mees ütles, et kui tema koolis käis, siis talle 6petati, et me kuulume Venemaa koosseisu.. well, kui tema 40 aastat tagasi koolis käis siis küll jah, aga ajaratas pole vahepeal seisma jäänud ning nagu Austrias, nii ka mujal liigub elu edasi :) ürita seda siis p6ikpäisele onukesele saksa keeles seletada, muidugi mu koolikaaslased said kovasti naerda :)

Neljapäevast ei mäleta midagi..

Nii! Ja siit see tuleb!! Parim päev Austrias! ehk siis reede (5.okt)
Algul pidin klassi pliksidega naisteka tegema, aga lükkasime selle pühapäeva peale , kuna 2 naiskat olid haiged (ehk siis nüüd peale blogimist lippan rongi peale). Läksin siis kell 5 6htul jalutama oma väikesesse külakesse ja m6tlesin, et tuleb igav 6htu, kuid mis ma näen: 6-liikmeline poiste seltskond veedab l6busalt aega küla keskväljakul. M6eldud-tehtud! Sean mina sammud nende poole :) Ehk siis jah, läksin lampi sinna, istusin maha ja hakkasin nendega jutustama (kust tulen, mis siin teen, mis toimub ja üldse igast asjadest..). Olime mingi pool tundi rääkinud ja siis üks kutt ütles, et neil täna pidu kusagil lähedal ja et v6iks kokku saada ja koos minna. K6las hästi, ja kui hästi veel :)) AGA.. ma polnud üldsegi kindel, et mu ema lubab. Ütlesin, et uurin ja annan teada, vahetasime numbreid ja lippasin koju. Ema lubas, isa lubas. Mega. Kell 8 sain siis ühe kutiga kokku ja läksime kahekesi baari (niisama lobisesime seal mingi pool tunnikest ja baarionu kinkis mulle cd plaadi oma lemmik lugudega, so sweet). Edasi läksime taksoga kusagile majja, kus toimus päris vinge pidu umbes 20 inimesega.. k6va muusika ja tantsu- ja laulumeeleolus rahvas. Kahjuks ei saa miskit väga kirjeldada, kuna tegemist on avaliku blogiga.. ei saa teiega jagada enamust, vabandan :) Tantsisime siis ja värki ja tutvusin nii nii lahedate inimestega. Tuleks vist ära mainida, et seal oli vaid 3 pliksi peale minu ja nendest 2 olid oma poiss-s6pradega mujal, aga polnud hullu! :)) mulle sobib nii. Rahvast voolas sisse-välja väga aru ei saanud kes on kes. Muusika oli hea ja super-bass :) see selleks :) Kohtasin seal ka oma host-sugulast v6i kuidas öelda :) 17-aastane poiss, väga jutukas. Ta saatis mu siis kell 12 öösel koju, kuna kauem ma olla ei saanud. Enne äraminekut tegime ka juba järgmiseks 6htuks plaanid ära ;) Koduteel kohtasime ta s6pru (3 poissi) nad olid mingid kohalikud jalkaässad.. nad tulid siis ka mind saatma k6ik :) koju jäin 45 minutit hiljaks, pahandust ei tulnud, k6ik magasid ja hiilisin tuppa :) uups.. Und ei tulnud ja lobisesin siis samade peokaaslastega netis, kuna pidu oli ära vajunud ja rahvas läks laiali. Rääkisin mingi kuue v6i seitsme erineva tüübiga, mitte et ma mäletaks kes oli kes :) Magama jäin alles mingi 5 ajal hommikul..

Laupäeval (6.okt) ärkasin vara, ei saanud üldse magada.. ei tea milles asi.. läksin siis külma dushi alla (sorri vale kirjapildi pärast, pole siin arvutis 6igeid tähti). Oh seda 6nne ja r66mu, kui avastasin, et väljas mega ilm ja varjus vaid 28 kraadi, pole paha, ei kurda.. mulle meeldib oktoobris päikest v6tta :) pool päeva magasingi siis väljas päikese käes ja siis tuli mu nö sugulane mulle külla :) rääkisime ja vahtisime mingeid naljakaid videoid, ta on nii tore :) olime kahekesi, pere oli kusagil muuseumi üritusel, millest ma huvitatud ei olnud, kuna nimelt oli meil plaanis suure pundiga kluppi minna :)) käisin siis dushi all ja sättisin ennast mingi paar tundi ja mul oli t7eliselt kahju sellest kutist, kes niisama istus ja ootas mind terve see aeg :) See vist esimene kord, kui m6ni poiss minu järel nii kaua ootama peab.. Kell oli 8 ja seadsime siis sammud maja poole, kus eile pidutsesime. Seal siis 6htu algas.. leppisin veel jalkapoistega (kes olid mängul) kokku, et näeme hiljem klubis jne.. mingi pool 11 s6itsime siis kluppi, saime autoga minna, kuna kahel mehel olid load. Klubi oli äge. Jah, see oli väiksem kui Tallinnas, kuid muusika nii hea ja rahvast palju. Kino sai ikka m6nuga. nad tantsivad siin nii hästi.
Tol ohtul oli mul lubatud kella kaheni olla nagu kohalik seadus ütleb. Seega kutsusime siis ühe poisiga takso ja s6itsime kodukülla.. ta elab mulle üsna lähedal. Aga noh, ega siis sellepärast kojumineku tuju polnud.. läksime me siis pimedas mägedesse jalutama.. jäin jälle koju hiljaks, pole hulle, k6ik magasid :)) eanm-vähem hommikuni siis suhtlesime netis temaga ja magada jälle ei saanud. Pidu oli nii megaägesupervingevahva (heh, lahe s6na v6i mis?) tahaks rohkem ja k6ike sellest kirjeldada teile, aga jah, teatud p6hjustel peab end tagasi hoidma. PS. olen nii 6nnelik :)

Järgmine hommik (pühapäev) äratus kell 8, oh jummel, jube.. nimelt oli vaja kirikusse minna. Passisin seal lihtsalt nagu teiselt planeedilt, aga pole hullu.. ise naersin oma ette, et pean seal nüüd oma eelmise öö patud lunastama ja andeks paluma.. :)) Nad lugesid seal veidraid ususalmikesi ja see jumalateenistus on Eesti omast ikka nii erinev. Järsult haarar mu k6rval seisev onuke mul käest ja pomises mingeid veidraid lauseid ja samal ajal v6ttis mingi tädike mu teise käe ja tegi sama, jeerum, nii jube, ma ei saanud sellest midagi aru, kummaline tunne oli sees. K6ik inimesed kirikus tegid seda sama omavahel.. ei tea, mis see tähendas.. Peale seda läksime kuskile kohalikku peomajja sööma k6ik (seal oli umbes 150 inimest, k6ik üle 60-aastased, noored pole usklikud). Sain kapsast, kartulit ja liha, mm, j6ulutunne tuli :) siis pidin oma eilse öö jalutuskäigukaaslasega kokku saama väljas, aga ilm täna kohutav ja sajab ning eks ma ole ikka suht väsinud ka, seega lükkasime selle homse peale.

K6ik nii heahea, loodan, et teil ka, kallikesed!

Lippan nüüd kiirelt rongi peale, ei taha maha jääda, üks naistekas kulub l6puks ära küll :)
Tsauuki

Mis vahepeal toimunud on?

Laupäeval käisin siis klassi6e Lisaga Leobenis (linn 90 000 elanikuga). Lisa elab seal, seega pidin sinna üksi rongiga kohale saama. I made it! S6it sinna kestis 55 minutit ja oli päris väsitav, kuid magama ei julgenud jääda, mine tea, kus üles ärkan. Läksin juba hommikul 12, et oleks kauem aega seal olla. Seega kell 1 olin kohal ja luckily oli Lisa mul juba rongijaamas vastas. M6lemad olime nälgas ning läksime siis Itaalia restorani sööma. Koht oli uhke ja huvitav. Inimesed olid pidulikult riides (v.a meie Lisaga) ja kogu menüü oli itaalia keeles. Ka teenindajad rääkisid itaalia keelt. Toit oli super, kahjuks ei oska umbes ka kirjeldada, mis asi see oli, aga väga maitsev :) Peale söömist finally shoppama, juhuuu! Ostsin vaid ühe kampsuni omale.. siis j6ime smuutit ja läksime Lisa juurde. Ta vanemad nii armsad. Isa tal arvas, et Eesti on Venemaal (I even wasn`t surprised anymore), kuid ema oli Eestile k6va taustauuringu teinud, kui kuulis, et neid külastan :) seega rääkis ta mulle, et meile tuleb järgmine aasta tasuta ühistransport, kui tore! :) Maja oli tal vinge, 4 korrust ja superluks pluss tohutu bassein aias (nad elavad seal vaid kolmekesi). Hiljem viis Lisa isa mind autoga rongijaama ja s6itsin siis koju tagasi. Rongis olles helises mul telefon (isa helistas). Rääkisin siis üle rongi eesti keeles ja kogu vagun vahtis mind suu lahti nagu ilmaimet, aga see selleks :) Toretore päev oli.

Pühapäev passisin lihtsalt kodus ega teinud midagi erilist. Lugesin oma inglise keele kohustuslikku kirjandust ja magasin.
Esmaspäeval käisin koolis ja peale seda jälle kodus.

Teisipäeval ehk eile oli esimene klassitrip. Läksime bussiga kuskile kaugele-kaugele loomaaeda. Bussis6it oli hirmus! S6itsime k6rgele mägedesse sellega ja üks hetk oli lihtsalt tunne, et buss ei liigu enam edasi ja selline tunne oli, et hakkame kohe alla tagasi vajuma..uhh, kohutav! K6ik teised olid rahulikud ega teinud väljagi. 6nneks saime siiski üles :) Üks hetk vaatasin aknast välja ega suutnud oma imestust tagasi hoida: "Woow, me oleme k6rgemal kui pilved". Ütlesin seda vist liiga k6vasti, kuna kogu klass hakkas naerma (k.a 6petajad). Meiega olid kaasas 2 6petajat: klassijuhataja ja kitarri6ps. Nad k6ige lahedamad, laulsid pool teed, nii fun, nagu filmis :) Loomaaiast keegi väga ei hoolinud, kuid jalutasime seal ringi ja väga ilus oli. Sain oma klassikaaslastega rohkem tutvust teha ja see oli hea. Austria noored on rikutud! :) aga vähemalt pole mingid kuivikud, seega oli nii naljakas kogu aeg, pole ammu nii palju naernud :). Peale loomaaeda käisime veel söömas ning k6ik kuulasid suu lahti, kuidas ma teenindajaga saksa keeles rääkisin. Seal oli ka viinamarjaistandus ja peale sööki käisime neid 6gimas. Mu klassivend hakkas mulle siis seletama, et vaata Marii, need on viinamarjad ja need on söödavad, nendest tehakse veini ka.. Kas t6esti?? Ära sa üllata mind :) :) Ta ei tulnud selle pealegi, et eestlane on oma elus varem viinamarju näinud :) kui tagasi tulime, siis buss jättis teised 6pilased kooli juurde ja bussijuht pakkus mulle, et v6ib mu koju viia, kuna see on tal tee peal. Seega olin nagu VIP ja s6itsin bussiga koju. Mugav. Koju j6udes vahetasin riided ja läksin jooksma. Päikeseloojang ja mäed ja naeratavad inimesed ja jooksmine värskes 6hus, mida veel tahta.. nii m6nus.. Koju j6udes ruttu pesema ja peale seda kukkusin voodisse ning magasin silmapilkselt.

Täna oli koolis vaid 5 tundi. Muusika tunnis vaatasime k6ik 50 minutit eelmise päeva pilte ja naersime. Matemaatikas nägin ära, mida tähendab vektor Austrias ja uskuge mind see ei ole tore!! See mitu korda raskem kui hiina keel. Jube, aga eks tuleb harjuda :) Psühholoogias rääkisime ja naersime klassivennaga terve tunni ja siis 6petaja ütles meile, et oma nina pigistaksime, kuna see pidavat väsitama.. see pigem pakkus veel rohkem nalja.. :) Geograafia 6petaja hilines jälle 20 minutit..tavaline tema puhul. Geo 6ps küsis, kus asub Peterburg. Kogu klass oli vait, kuna keegi ei teadnud.. nagu mida?? Siis ütles üks klassivend jumala t6siselt: "Itaalias". Ma ei suutnud enam, hakkasin jälle naerma.. siis h6ikasin, et Venemaal ja sain k6vasti kiita. No miks ma ei peakski teadma, ise ka ju Venemaalt v6i mis!? Nende geograafilised teadmised piirduvad t6epoolest Austria riigipiiriga, aga mis siin ikka tahta, 6petaja hilineb tundi iga kord umbes 20-30 minutit, siis istub niisama järgnevad 10 minutit laua peal ja k6lgutab jalgu naeratus näol ning 10-15 minutit enne tunni l6ppu t6useb püsti ja lausub: "Kohvi ootab" ja läheb klassist välja :) Kein problem, muidu nad targad. Viimane tund oli ajalugu, kus rääkisime rongiliiklusest, mitte et see ajalooga seotud oleks olnud..
Nii naljakas päev oli! Ainult naeraks kogu aeg koolis.
Peale tunde kutsusid klassi6ed mind endaga järgmisel reedel peole, sounds good, loodan, et ema lubab. Nad tulevad ja v6tavad mu autoga peale. Nii mugav, et mu klassikaaslased 19-aastased ja oma autoga. Super!

6htul jalkasse, nii palju energiat täna, et ei suuda trenni ära oodata.

Ei taha küll teie tuju rikkuda, kuid pean ära mainima, et meil siin jälle m6nus kuumalaine, eile olin topi väel ja pidin surema :) 30 kraadi oli varjus :)

Babaa!

Palvetamine ja tseremoonia koolis

Tänane koolipäev oli pisut erinev ülejäänud päevadest. Nimelt on meie koolis igal aastal kooliaasta alguses üks päev, mil esimest tundi pole ning terve kool koguneb saali ning seal toimub mingi usutseremoonia. Ehk siis täna hommikul leidis see sündmus aset. Religiooni 6petaja oli ehitanud toolidest mingi labürindi ja k6ik läksid matusemuusika saatel hanereas läbi labürindi oma kohtadele. Siis hakkas meie kooli koor laulma mingeid rütmikaid kirikulaule ja see oli päris ilus. Siis ilmusid välja kiriku6petajad. Neid oli mitu, kuna meie koolis on erineva usuga inimesed. Nad h6ljusid aeglaselt läbi labürindi oma keepides ja hakkasid kordamööda oma k6nesid pidama. Vahepeal pidid 6pilased ka midagi kordama, aga sellele ma pihta ei saanud. Ma sattusin kogemata meie labürindi keskele istuma, seega kohe kiriku6petajate vasta ja k6igile nähtavale kohale.. polnud just väga meeldiv. Pealegi direktor istus mul vastas ja naeris mu üle iga kord kui me "meie isa palvet" pidime lugema v6i mingeid usuluuletusi ette kandma. Järsult t6usid k6ik püsti ja hakkasid siis kooris mingit aeglast imelikku salmi lugema. T6usin siis ka püsti ja seisin seal nagu tola. Direktor vaatas mulle jälle otsa ja naeratas ja ma ei suutnud naeru tagasi hoida :) see üritus oli ikka nii veider :) Siis k6ik istusid jälle oma kohtadele ja koor laulis midagi. Peale seda palvetasime veel ja siis t6usis direktor püsti ja hakkas k6ne pidama. JA pampampampammmm... ta k6ne rääkis minust.. Ma ei tea, miks tal oli vaja just sel tseremoonial püsti karata ja hakata kogu koolile rääkima kes ma olen ja kust ma tulen ja kui tore, et ma ikka nende koolis olen. Istusin siis seal keskel ja k6igi pilgud olid minule pööratud.. naljakas oli..
Sellega ka tseremoonia l6pes. L6ppkokkuv6ttes oli see väga ilus ja meie koor laulab ikka superhästi. Rohkem meil mingeid usulisi üritusi koolis pole, see on iga aasta ainuke ja rohkem nagu traditsioon. Elas üle.. mulle meeldis, see oli midagi uut ja mul oli hea meel seda kogeda.
Peale seda jätkusid tunnid ja mul oli neid täna vaid 3, seega varakult kodus ja varsti trenni.

Täna sain ka oma transpordikaardi kätte, nüüd saan tasuta kooli ja tagasi s6ita. Win!

Homme lähen suurde linna klassi6ele külla, tuleb tore päev. Mulle tehakse linnaekskursioon, saan shoppama ja siis läheme itaalia restorani sööma. See restoran on väga eriline siin, seal kogu menüü itaalia keeles ja kelnerid räägivad ka itaalia keelt ainult. 6nneks mu klassi6de oskab seda :) Ja lahe on see, et tüdruku nimi on Lisa ja ta ema nimi on Marie, milline kokkusattumus :)

Ja täna on Carola sünnipäev, niiet palju palju 6nne talle!

Baba!

School is cool!

Eelmine nädal möödus päris kiirelt, kuna käisin koolis ja trennis jne, seega pole ka pikalt blogi täitnud. Es tut mir leid :)
Olen seekord laisk ja ei viitsi pikalt kirjutada, seega üritan kuidagi lühidalt.
Kool on fun! Eelmisel nädalal oli iga päev vaid 3 tundi ja me ei teinud suurt midagi. Pidin end kogu aeg tutvustama ja rääkima Eesti elust-olust. Koolis olen ma kuulus :) k6ik teavad mind ja ma ei tea kedagi. Kuulen kogu aeg oma nime, kui inimesed räägivad ja vahetunnis kui kooli peal ringi käin tulevad suvalised inimesed mu juurde ja ütlevad tere ning uurivad kuidas läheb jne..
Esimene matemaatika tund oli lahe! 6petaja uuris-puuris mind pikka aega ja siis ütles: "Honey, you are from Estonia, right? what the hell are you doing here? Kas t6epoolest ei olnud paremat kohta siin ilmas, kus oma vahetusaastat veeta?" Kogu klass naeris ja ma ei osanudki kohe selle peale midagi kosta :)

Koolis on vaid üks reegel: "REEGLID PUUDUVAD!" :) K6ik teevad enam-vähem mis ise tahavad. Tundides istutakse vahel laua peal ja disainitakse oma suitsupakki ja ropendatakse (k.a 6petajad). K6ik on nii s6bralikud ja toredad, aga tüdrukud on kohati päris temperamentsed. Näiteks oli reedel keset tundi situatsioon, kus kaks plikat hakkasid lihtsalt ilma olulise p6hjuseta üksteist s6imama ning see l6pes suure draama ja pisaratega.
6petajad armastavad siin hilineda. Üks tund peaks kestma 50 minutit, aga näiteks geograafia 6petaja ilmus kohale 25 minutit hiljem ja peale 10-minutilist monoloogi lahkus ta klassist :) See pidavat siin tavaline olema. Mis mulle väga meeldib selle kooli juures on see, et siin k6ik kuidagi nii vaba. Näiteks ajaloo tunnis k6ik räägivad koos 6petajaga ajaloost, mitte ei tee igavalt konspekti vms.. see pigem nagu ajalooline juturing. Ja pealegi on nad k6ik nii targad.
Vahetusjalatsid pole kohustuslikud. Suht lahe on vaadata, kuidas ühed käivad koolis paljajalu v6i sokis (siin tuntakse end väga koduselt), teised sussides ja kolmandad talvesaabastes :) Mina isiklikult eelistan oma kingi, kuid olen siin vist ainuke :)
Mu klassis on nüüd 25 6pilast, kellest pooled veedavad nüüd 2 nädalat Londonis keelelaagris, seega lähima 2 nädala jooksul erilist 6ppimist ei toimu, juhhuu! Järgmine teisipäev lähme oma pooliku klassiga tripile kusagile kaugele linna, aga täpsemat infot selle kohta ei tea veel.
Nägin ka oma kitarri6petajat. Ta on maailma ägedaim 6ps! Noormees parima huumoriga :) Tahan juba uuesti sinna tundi minna.
Sel nädalal ehk siis esmaspäeval ja täna oleks pidanud olema m6lemal päeval 7 tundi, aga toimus vaid 5. 6petajad ei viitsinud rohkem koolis olla!! Unbelievable! Aga see selleks :) Peale kaht nädalat läheb alles 6ige 6ppetöö käima.
Ilmad on siin imelikud. Laupäeval oli ainult mingi 10 kraadi ja tundus niinii külm, täna aga v6tsin poolalasti päikest aias ja 6htul kell 19.00 käisin lühikestes pükstes ja topiga ratast s6itmas :) mingi 28 kraadi oli täna ja ainult päike. Seega naljakas ilm siin, nii muutlik.
Täna sain jälle koolist 2 tundi varem lahti, kuna meil pidi olema 3 viimast tundi psühholoogia ning 6petaja lihtsalt ütles peale esimest tundi: "Home, sweet home". Kuna aega oli palju, siis otsustasin minna väikesele ringkäigule, et avastada seda pisikest linna. Ehk siis minu linnaavastus.. shopahoolik nagu ma olen, läksin ma muidugi poodi.. kuna seal mingit muud poodi polnud, läksin spordipoodi. Müüad nii toredad ja s6bralikud siin :) Ostsin omale uue suusajope igaks juhuks, kuna ilmad on siin kahtlased (v6ib-olla homme lumi maas näiteks, ei imestaks). Pangakaart mul siin ei toimi, jama lugu, eks elab üle, 6nneks automaadist välja saab v6tta. Kassas oli tore noormees. Uuris kohe, kust ma pärit olen ja mis siin teen ja millega siin vabal ajal tegelen ja kas elan siin lähedal jne.. siis saatis ta mu poest välja ja näitas mulle oma maja.. weird, nad nii teistsugused siin ikka. Ütles, et külastaksin ta poodi veel ja hoiaksin teda kursis, kuidas mu aasta ikka möödub siin. See on üsna väike koht, kus ma koolis käin, seega siin ümbruskonnas on nad nii vaimustuses, kui tuleb keegi uus ja räägib inglise keelt.
Aa, mainiks ka veel seda, et mu koolis vaid umbes 300 6pilast ehk ainult gümnaasium. Direktor hüüab mulle iga päev: "Tsau Marii, kuidas sul läheb? K6ik okei?" :) Lahe!
Kuna siin nii palju Liisasid, siis nad kutsuvad mind Marieks ehk siis 6igemini Marii`ks, kuna saksa keeles hääldatakse -ie`d pika ii`na, seega olen ma nüüdsest Marii :) Küll harjub.
Ükspäev oli teistel itaalia keele tund ja kuna ma seda ei 6pi, siis läksin direktori kabinetti ja küsisin, et mis ma nii kaua  tegema pean. Härra v6ttis siis tunniplaani ette ja küsis mult, et kuhu tundi ja mis klassiga ma minna tahaks. K6ike saan siin ise valida, cool! Läksin siis 5nda klassiga saksa keele tundi. Oh, god! 6petaja andis mulle saksakeelse jutu ette, mis rääkis mingi kirjaniku eluloost ja ma pidin seda k6va häälega ette lugema.. see klass oli nii suur (umbes 30 inimest) ja sealsed 6pilased olid vanuses 15-18.. jah.. lugesin siis seda teksti ja ma arvan, et päris hästi läks, kuna kui olin l6petanud, siis k6ik plaksutasid ja kiitsid ja 6petaja vaatas mind suu lahti :) Sain kiita! juhuu, korras!
Siin nii imelik, et samas klassis käivad nii eri vanuses inimesed. Minu klassis on k6ige noorem 16-aastne (ehk mina) ja paljud juba 19. Siin osad juba mingi 6 aastat istuma jäänud ja pole mingit probleemi. V6id vist 90-aastaselt ka gümnaasiumi l6petada kui tahad. Mis teha, kui koolis nii väga meeldib ja kuidagi l6petada ei taha :)
Peale kooli olen käinud trennis, suhelnud uute s6pradega, käinud purjetamas ja külastanud sugulasi. Täitsa p6nev on siiani, ainult koolipäev v6iks pikem olla, kuna nalja saab palju-palju.

Aitab nüüd vast selleks korraks. Nii palju siis mu lühikesest jutust. Tahaks veel tunde ja tunde kirjutada ja muljetada, aga ei viitsi seda eesti keelt enam trükkida. Järgmised postitused saate juba saksa keeles, paras teile! :)
Bussi-bussi (musi-musi)!

Alpe vallutamas!!! :)

Reedel ei toimunud miskit väga erilist, käisime mingite tuttavate juures jälle ja 6htul mängisin jalkat.

Kuid..

Laupäev oli super!! Käisime s6na otseses m6ttes Alpe vallutamas! Ärkasime hommikul pool 8 ja s6itsime autoga kodust veits eemale, kuna seal asub siinne k6rgeim punkt, mis on 1954 meetrit. Ilm oli kuum ja seega oli suht raske sinna tippu ronida, kuid peale 4-tunnist eneseületust oli vaade seda miljonikordselt väärt :) See oli nii mega mega vinge!! Ei hakkagi parem oma tundeid kirjeldama, see suht v6imatu. Istusin surmväsinult Alpide ühel tipul ja olin uhke, et tee peal ära ei surnud :))) Teekond alla kestis natuke üle kahe tunni ning siis tegime mägimajakeses ka pausi. S6ime seal mingit v6ileiba, mis oli nii vürtsikas, et v6ttis mul silmad jumala märjaks.. k6ik naersid mu üle, kuidas ma v6ileiba söön ja pisarad mööda p6ski alla voolavad :) Tohutult palju inimesi matkas tol päeval seal ja seega tutvusime umbes 40 uue inimesega. Pidin k6igile seletama, et olen Eestist ja miks ma siin olen jne jne jne..
Kunagi hiljem lisan m6ned pildid ja video ka sellest ehk :)

Pühapäeval käisime seikluspargis. See meenutas väga N6mme seiklusparki ja väga lahe oli seal. Ema ja 6de on parajad argpüksid, niiet enamus aja sain seal üksi k66luda. Ema ainult korrutas puu all, et ma olen crazy girl :)
Sellest tulevad ka kunagi pildid :)

Esimene koolipäev

L6puks ometi on käes see kauaoodatud päev, mil näen oma uut kooli ja klassi.
Olin nii excited, et öösel sain magada vaid mingi 4 tundi ja hommik oli väga kiire. Sättisin end siis valmis, et esimesel päeval ikka enam-vähem inimese moodi välja näha ja k6mpisime koos 6ega rongipeatusesse. Seal oli nii palju noori, kes k6ik oma kooli poole liiguvad.. J6udsime siis kooli ja Bianca (6de) näitas mulle, kus mu klass asub :) Mainin ära ka selle, et mu klassis on 16 6pilast, see on muusikakallakuga klass ja peale minu oli seal veel 2 uut 6pilast, kuid need kutid olid austerlased :) Läksin siis klassi ja ega kellegagi rääkida ei j6udnudki alguses, sest tund just algas. Klass on jaotunud p6hiliselt kahte gruppi: suitsetajad ja mittesuitsetajad, ma istusin täpselt kahe gruppi vahepeale :) Klassijuhatajatund oli esimene ja mu klassijuss on nii laheee. Ta on umbes 40-aastane mees, täielik hipi, ta on ka muusika6petaja meie koolis. 6hkkond oli nii vaba, 6ps ropendas naljaga klassi ees, m6ni 6pilane lamas laual ja k6igil suitsetajatel olid suitsupakid ja välgumihklid laua peal. Siis pidime mina ja uued poisid end tutvustama veits. Nad tegid seda enne mind ja siis k6ik niisama passisid. Siis j6udis kord minuni ja nad olid nii vaimustuses, et ennast saksa keeles tutvustasin, et terve klass hakkas plaksutama, see oli armas :)) siis rääkisime veits sellest, et mis usku keegi on ehk mida keegi usu6petuse tunnis 6ppima hakkab. 6petaja küsis mult, et mis usku ma olen..ma ütlesin, et nagu polegi mingit usku v6inii..(eneseusku olen :)) Aga kuna ma pean selles tunnis osalema, siis ta küsis, et mis usku ma tahaksin olla (mitte et ma neil vahet teeksin ja üldse midagi jagaks sellest teemast), aga lubasin m6elda sellele :)
Siis tekkis väike vaikushetk ja 6ps t6mbas lauasahtlist välja shampuse pudeli ja küsis, et noh, kas tähistame ka vm? :) Tegelt see oli vist lihtsalt mingi nali, kuna jooma me ei hakanud ja vaevalt, et need 6pilased seal karsklased on ja lihtsalt sellest pakkumisest keelduksid.
Tuli vahetund. Pool klassi JOOKSIS klassist välja, et suitsule minna. Teised aga kogunesid mu ümber ja hakkasid küsimustega pommitama mind. Siin siis väike ülevaade nende esimestest küsimustest mulle:
1) Do you smoke? (kas sa suitsetad?)
2) Do you have a boyfriend in Estonia? (kas sul on peika Eestis?)
3) Do you like shopping? (kas sulle meeldib shopata?)
4) Do every estonian women have blond hair and big boobs? (kas k6igil eesti naistel on blondid juuksed ja suured rinnad?)
5) Is english your native language? (kas inglise keel on mu emakeel?)
Ja kui nad kuulsid, et eestlastel on oma keel, siis olid nad üllatunud ja tahtsid, et ma midagi eesti keeles räägiksin. Lobisesin niisama m6ned laused.. JA SEEPEALE NAD KÜSISID:
6) Did you just speak the Spanish language? (kas sa rääkisid just hispaania keelt?)

Uskumatu, kui tobukesed nad siin ikka on, aga nad on armsad. Rääkisime veel pikalt igast asjadest ja siis algas filosoofia tund. 6petaja oli umbes 55-aastane mees. Ta rääkis kogu tunni midagi, aga ma väga ei kuulanud. Ta vaatas kogu see aeg, mil ta rääkis mulle otsa ja ma nägin kurja vaeva, et naeru tagasi hoida. See oli nii naljakas, kui mingi 6petaja sulle silma sisse vaatab ja üritab midagi seletada, teadmata, et ma olen Eestist ja et ma ta jutust midagi ei m6ika. Just nimelt, ta polnud tähele pannud, et ma austerlane pole :)

Meil oli täna vaid 2 tundi ja peale tunde tegid kaks klassi6de mulle veits kooliekskursiooni. Nad on toredad ja juba kutsusid mind endaga shoppama, koos trenni, endale külla jne jne..eks kunagi j6uab. Nad näitasid mulle ära ka kaks kooli k6ige kuumemat/lahedamat/populaarsemat jalkakutti. Nad käivad viimases klassis. Hakkasime siis koos pliksidega rongijaama liikuma, mis asub koolist umbes kilomeetri kaugusel ja siis need samad "lahedad jalkakutid" s6itsid meile autoga k6rvale ja pakkusid, et viivad meid ära. Kuna väljas oli hommikul üsna jahe, siis tundus see täitsa tore m6te olevat ja nii see läkski.. autos rääkisid nad saksa keelt ja ma ainult naeratasin ja noogutasin (ega ma palju ei m6istnud, aga pole hullu). Tegime pliksidega tsau ja p6semusid ning kodus ma olingi.
Ootan homset päeva juba niinii väga. Homme ainult 3 tundi: mata, keemia ja klassijuhatajatund :) tuleb tore päev!
Klassikaaslased nii toredad mul ja pole juba ammu nii palju komplimente korraga saanud. Täitsa meeldib see Austria elu :)

Elu läheb aina huvitavamaks!

Möödunud nädal on olnud päris tegus. Pühapäeval käisime koos perega vanade autode näitusel. See oli üsna suur üritus ning enamus meie küla elanikud olid sinna kogu oma perega tulnud. Söödi, joodi, nauditi kohalikku muusikat ja uuriti vanu autosid. Kohtusin seal väga paljude peretuttavatega, kogu aeg tuli keegi mind tervitama ja ma ei saanud aru mis toimub :) Nad küsisid saksa keeles igast küsimusi ja ma olin päris segaduses. Peale näitust läksime mingitele vanemate s6pradele külla. Neil oli minuvanune tütar, kes veetis eelmise aasta vahetus6pilasena Chanas ning sain temaga jutustada ja muljeid vahetada.

Esmaspäevast hakkasin jalkas käima. Meil on k6rval külas naiste tiim ning nad on päris osavad, k6ik on mänginud umbes 10 aastat ja ma ei jaga jalkast väga midagi :) Seal oli 3 treenerit, kes k6ik meid 6petasid ja kamandasid, aga ega ma suurt midagi aru ei saanud. Tüdrukud olid supers6bralikud, kuid nende inglise keel on praktiliselt olematu (isegi p6hiasju ei oska rääkida). Meil oli sel päeval trennis 18 tüdrukut, kellest heal juhul 4 rääkisid vigast inglise keelt, aga ei olnud hullu. Ülejäänud üritasid lihtsalt aeglasemalt saksa keelt rääkida ja näitasid käte-jalgadega kaasa ning saime täitsa hästi suheldud :) Treenisime koos kahe meestev6istkonnaga ja see oli kihvt! :) Meie tiim käib igal nädalavahetusel v6istlustel ka, kuid vähemalt esialgu ma kaasa ei löö, kuna pole piisavalt mänginud. Igastahes lähen neile kaasa elama :)
Trennis oli naljakas olla, kuna kuuled kogu aeg, et sinust räägitakse, kuid päris täpselt aru ei saa, mida nad räägivad. Väljaku äärde kogunesid meie mängu vaatama ka mingid jalkakutid ning k6ik olid huvitatud, kes ma olen ja kust tulen. Hiljem üks tüdruk ütles mulle, et ma olevat nende jaoks teistsugune ja eksootiline (nagu uus ja huvitav vms). Ühes6naga jalka oli super ning hakkan trennis käima 3 korda nädalas 6htuti 6st 8ni. Sellel kellal on siin juba pime ja siis on nii m6nus mängida.

Teisipäeval s6itsime mingisse linna, et minna suurde kaubanduskeskusesse. Shopata väga ei saanud, kuna olime järjekordselt kogu perega, kuid sain omale Austria telefonikaardi, seega mu eesti number nüüd suletud. Kaubanduskeskus oli muidu täitsa kobe ning kuna see asub rongiga minnes umbes 20 minuti kaugusel, siis saan hakata seal ise shoppamas käima kui tuju tuleb :)

Kolmapäeval s6itsime Austria k6ige päikeselisemasse ja soojemasse kohta. See asub kusagil idas ja seal oli t6esti väga soe ja päikeseline. Seal piirkonnas ei saja peaaegu üldse ja talvel seal lund pole. See koht asub meie kodust mingi 45 minuti kaugusel kui autoga minna :) Läksime sinna selleks, et isal on jalg haige (ma ei tea täpselt, mis sellel viga on) ja seal asub mingi uhke taastusravikeskus. See nägi pigem välja nagu k6igi mugavustega luksushotell, aga see selleks. L6unatasime kaunis restoranis, jalutasime sealses pargis ja hiljem nautisime armsas välikohvikus kohvi. Siis hakkasime mina, ema ja 6de tagasi kodu poole s6itma, kuna ma pidin kella 6-ks jalka trenni j6udma, kuid isa jätsime sinna. Ta peab seal veetma 3 nädalat, kuid järgmine nädal lähme teda vaatama ja siis lähme ka Euroopa ühe suurima järve peale paadiga s6itma :)

Neljapäeva hommikul käisin koolis direktori vestlusel. Direktor ei olnud üldse nagu direktor, pigem nagu mingi peretuttav, naeris seal ja jutustas oma elulugu ümber :) Tal oli väga hea meel, et ma nende kooli lähen ja itaalia keele asemel saan ma 6nneks hakata lisa saksakeeletunde v6tma. Täitsin saksa keeles ka mingeid pabereid, ma päris kindel pole, kas ma 6igeid asju 6igesse lahtrisse kirjutasin, aga loodan parimat :) Kool algab järgmisel nädalal ja esimesel nädalal on meil ainult umbes 2 v6i 3 tundi päevas. Muidu hakkab olema umbes 6 tundi päevas. Kool algab 7.30 ja söögivahetunde pole, seega saame väga varakult koju. Hakkan ka usu6petuse tunnis käima. Koolis saab valida mingi 4 erineva usu vahel, mida soovid 6ppida ja dire küsis minult, mis usku mina ja mu eesti pere oleme :) :) Ma ütlesin, et polegi nagu mingit usku.. Sellest aga ei olnud probleemi, kuna tegelikult ükski austria noor ei ole p6him6tselt mingit usku, aga nagu moe pärast nad 6pivad seda.. Minu pere käib ka kirikus ainult j6ulude ajal ja lihav6tetel ning nad pole usklikud, vaid see on lihtsalt selline komme. Nad ütlesid, et ei oska palvetada ega midagi sellist. Koolis hakkan ma aga usu6petuse tunnis käima, kuna seal tunnis kirjalikku tööd ei tehta ja ainult arutatakse suuliselt igasugu asju, seega on see hea v6imalus mul keelt 6ppida. Pealegi siin koolis ei 6pita eriti ajalugu, seega see tund on natuke nagu ajalugu, mitte usu6petus.
Oktoobri l6pus v6i novembri alguses on mul eksamid ja saan ise valida, mis aineid tahan teha. Algul m6tlesin, et v6ib-olla matemaatika, kuid kui nägin kaheksanda klassi matemaatika 6pikut, siis sain shoki! Nad 6pivad kaheksandas klassis samu asju, mis me Reaalkoolis kümnendas klassis ja see on päris hull! Ma ei taha oma üheteistkümnenda klassi 6pikut nähagi :) Igastahes pean ma tegema viis eksamit ning soovi korral rohkem.. ma ei kujuta veel ettegi, mis ained ma v6tan ja need on veel saksa keeles, aga eks näis.  Pealegi, ega mind koolist välja ei visata, kui ma läbi kukun :) Ma hakkan koolis hindeid ka saama, v6ib-olla mitte päris k6igis ainetes kohe esimesel veerandil, kuid enamuses.
Olen nüüd ametlikult Austria riigi elanik (sain omale elamisloa) ja siinse kooli 6pilane :)
Neljapäeva 6htul läksin paari uue s6brannaga (jalkast) bowlingut mängima, mega lahe oli! Ainult et millegipärast oli nende bowlingukuulis vaid kaks auku, mitte kolm nagu meil, veider.. Igastahes lahe oli ja sain natuke aega ka noortega veeta.

6htuti, kui kodus oleme, siis käivad 6el ka s6brad külas. Laulame koos karaoket ja pulli saab :)

Ilmad on jätkuvalt kuumad. Järgmisest nädalast hakkab kool ja siis on ka peaaegu kolmkümmend kraadi sooja :)

Huvitavaid tähelepanekuid siinse elu kohta:

* Austerlased ei räägi inglise keelt peaaegu üldse (isegi kooli direktor ei osanud inglise keelt)
* Naised käivad peale trenni pesemas aluspesus (see ei ole mingi nali! Nad reaalselt pesevad end koos aluspükste ja rinnahoidjatega! Ma ei kujuta ette, kas nad kodus ka nii teevad.. see oli väga imelik..Hiljem riideid vahetades v6tsid nad need küll seljast ja vahetasid kuivade vastu, aga ma ei tea, mis m6te sellel oli, et end koos nendega pesta..)
* Piim säilib siin 4 kuni 5 kuud (ostsime poest korraga kuusteist pakki piima ja ma m6tlesin, et kas nad t6esti joovad selle paari päevaga ära, kuid hiljem vaatasin, et see säilib kuni jaanuarini!! Nad ei uskunud mind, kui ütlesin, et Eestis säilib piim vaid m6ned päevad.. kusjuures see piim on ka ainult 0,5 protsendine, pole siin poes rasvasemat näinudki)
* Räägitakse, et austerlased on usklikud, kuid tegelikult ei tea ma siiani ühtki usklikku inimest :)
* Peale üheksanda klassi l6ppu lähevad enamus noored tööle. Nad on siis 15-aastased ja saavad minna ametlikult tööle (näiteks üks 6e s6branna on 15 ja ta on siin hambaarst, ma ei tea, kas nad siis t6esti selleks 6ppima ei pea eelnevalt.. ainult praktika.. igastahes ma loodan, et ma sinna hambaarstile minema ei pea)
* Normaalne tööpäev on siin üsna lühike (mu ema teeb poolikuid päevasid ja on kell üks kodus ja isa teeb täispäevasid ning on kell kaks kodus :) loogika puudub, aga mis teha)


Praeguseks k6ik. Lähme jälle mingitele tuttavatele külla, kus on ka minuvanuseid, niiet peaks tore päev tulema jälle :) Nautige sügisilmasid! :)

Esimene mägimatk

Üleeile s6itsime 6e, ema ja vanaemaga meie kodust umbes 6 km kaugusel asuva mäe juurde, et minna matkama. See on meie kodu läheduses asuvatest mägedest k6ige k6rgem (2000 m) ning talvel hakkame seal kogu aeg suusatamas ja lauda s6itmas käima.
V6tsime kepid ja hakkasime matkama.. tee oli päris pikk, aga meil oli väga l6bus. Vaade oli lihtsalt imeline ja kunagi panen ma sellest pildid ka üles :)  Me k6ndisime üsna k6rgele välja ning seal asus mingi mägimaja, kust sai osta natuke süü ja juua. Me peatusime seal umbes tund aega. Seal olid ka mägimaja omanikud, kes einestasid koos meiega. See oli k6ik täpselt nagu m6nest Saksa v6i Austria filmist/seriaalist: kohalikud kandsid Austria rahvusriideid (traksidega naljakad püksid, vestid ja p6lvikud), mäed ümberringi ja loomulikult joodi 6lle :) Nad rääkisid peaaegu terve aja minust (niipalju ma sain aru), aga ma ei kujuta ettegi, mida nad rääkisid, seega oli see pisut veider. Hiljem tahtsid nad, et ma natuke eesti keelt räägiksin. See oli üsna raske katsumus, kuna siin olles kuulen kogu aeg vaid saksa keelt ja ise räägin vaid inglise keelt, seega ei tulnudki mul kohe ühtki eestikeelset s6na pähe :)
Mägi oli täis lehmasid.. neid oli seal tohutult palju ning mu 6de ja ema olid väga hirmunud :)
Nad lubasid mulle, et septembris (kui ilmad on külmemad) lähme uuesti sinna matkama ja siis käime täitsa tipus ka ära. Ei j6ua ära oodata :)

Hiljem läksime vanaema koju viima ning läksime ka ta maja vaatama. Temaga samas majas elavad ka mu tädi oma mehega ja veel mingi sugulane (noor naine oma mehe ja 2-aastase lapsega). Nad olid väga toredad ja s6bralikud ning ma hakkan neid selle aasta jooksul väga tihti nägema.

Eile käisime kohalikus omavalitsuses mulle elamisluba tegemas ning hiljem rattaga s6itmas. Ma m6tlesin, et lähme niisama ja s6idame natuke ratastega, kuid tegime 25 km ringi. See oli päris väsitav, kogu aeg rattaga mäest üles ja alla, pealegi pole ma suurem asi rattaga s6itja :) Ümbrus oli see-eest super ja nägin ära ka kohalikud ööklubid (siin on vanusepiirang 16 pluss), spordiklubid ja ujumiskohad. Koju j6udes nad ütlesid mulle, et selliseid rattas6ite teevad nad vähemalt 3 korda nädalas, seega soovige mulle edu :)

Praeguseks siis k6ik.. Ilusat koolialgust Teile, mu kallid s6brad ja sugulased. Ma tean, et Te ei j6ua seda ära oodata :)

Host-pere ja esimesed päevad kodus

Pühapäeva pärastl6unal j6udis kätte aeg, mil hakkasid saabuma host-pered, et oma uued pereliikmed koju viia. Meie, vahetus6pilased ootasime seminariruumis nagu kutsikad oma tulevasi peremehi. Siis avanes uks ja öeldi: "Liisa Marie, su pere on siin." JAH! Ma olin esimene, kellele pere järele tuli. Järgnesin YFUkale teise ruumi ja seal nad seisid kolmekesi: ema, isa ja 6de. Ma ei teadnud, kuidas neid tervitada, kuid siis jooksis ema mu juurde ja kallistas mind umbes 2 minutit. Sama tegid ka isa ja 6de. V6tsime mu kotid ja hakkasime kodu poole s6itma. S6it kestis umbes 1,5 tundi..

See lihtsalt ei ole v6imalik! Minu kodu!? See on ju lausa loss! Siin on kolm korrust ja ilus aed.. saun.. kodukino.. muusikasüsteem läbi maja (isegi vetsus kuuled muusikat).. väike j6usaal.. kontoriruum.. kaunis tiik 6ues koos 60 kuldkalaga (me ei uju seal).. 2 jänest jne.. Imeline lihtsalt, k6ik on nii suur, avar ja puhas.. Pealegi elan ma mägedes 640 meetri k6rgusel :)
Mul on oma tuba, see on armas. Mu voodi peal on suur hunnik patjasid ning mis p6hiline- mul on suur riidekapp ja kaks peeglit. Aknast on fantastiline vaade: mäed, mäed ja veelkord mäed :)

Pere ise on super! Ma poleks uskunud, et hakkan end juba esimesel päeval nii koduselt tundma. Nad on väga kokkuhoidvad ja teevad k6ike koos (näiteks sööme l6unat koos, käime jalutamas 6htuti, vaatame telekat, istume aias ja v6tame päikest). Siin on mega soe, lihtsalt pidin ära mainima :)

Kool algab mul alles 10. septembril ning järgmine nädal lähen direktori vestlusele. Ma lähen 6ega samasse kooli, aga ühe v6rra k6rgemasse klassi. Koolis hakkan ma 6ppima lisaks tavalistele ainetele ka kitarri ja itaalia keelt :) sounds good! Kool asub 5 km kaugusel kodust ning hakkame seal käima bussi, rongi v6i jalgrattaga..

Eile käis meil juuksur kodus. Austrias on juuksur väga kallis, aga mu ema s6branna on juuksur ja seega käib ta iga 5 nädala tagant meil kodus. Neil kordadel tulevad siia ka mu m6lemad vanaemad ja m6ned ema teised tuttavad. Seega nägin ma eile ka oma m6lemad vanaemad ära! Nad on nii armsad! Kohtlesid mind kohe nagu oma lapselast :) väga armas.

Ma olen siin veetnud nüüdseks kaks päeva ja k6ik imestavad, kui kiiresti ma keelt 6pin. Ausalt öeldes pole ma veel midagi 6ppinudki.. nii palju ainult kui külge on jäänud. Nad ütlevad, et mul on nii hea keelevaist, et ühe kuu pärast suudan juba saksa keeles rääkida. Neil on varem ka kaks vahetus6pilast olnud ja kumbki pole nii hästi keelt külge v6tnud. Seda oli väga hea kuulda ning loodan t6esti, et saan selle kiiresti selgeks.

Sel laupäeval ootab mind ees esimene pidu. Vanemad lähevad pulma ja meie 6ega lähme k6rvalasuvasse linna peole. See pidi olema tüüpiline austria pidu koos muusika ja tantsuga. Seal linnas elavad ka mu m6lemad vanaemad, seega kohtun ma ka nendega uuesti :) Samuti tulevad sinna kokku mu 6e s6brad ja saan natuke ka omavanustega aega veeta :)

Mu pere rääkis mulle juba, et talvel ootab mind ees suur suusareis mägedesse. See on meie kodust väga kaugel ja me jääme sinna neljaks päevaks. Nad käivad sellisel reisil iga aasta ja see tundub fun! Loomulikult on meil suusakuurort ka maja taga ning siin käime peaaegu iga nädalavahetus (kui isu on).

Praeguseks vist k6ik, emotsioone nii palju, et ei teagi, kas j6udsin k6igest kirjutada :) Lähen nüüd 6ue päikest v6tma. Servus!

Esimene päev

See on minu riik! Sellest saab minu kodu! See on kõik nii imeline, et pole sõnu kirjeldamiseks.

Austria aja järgi jõudsime siia kell 09.00 ning kõndisime läbi terve lennujaama, et jõuda lõpuks oma pagasini. Kui hiiglaslikud kotid käes, liikusime väljapääsu poole, kus kohtusime Austria YFU vabatahtlikega, kellega koos hakkasime oma hosteli poole liikuma. Hostel asub meil Viini ääres ning pidime selleks ühe tunni rongiga sõitma. Ilm oli tohutult kuum (umbes 37 kraadi), kuid ma nautisin seda täiel rinnal. Rongilt maha tulles oli meil veel 10 minutit vaja kõndida ning õnneks Andreas tassis mu minimõõtmetes kotti.
Hostel on meil väga ilus ja me jääme siia kuni 26. augusti pärastlõunani, siis tulevad host- vanemad meile järele. Peale meie 4 eestlase on siin koos ka kõik ülejäänud noored, kes tulid Austriasse vahetusaastale, niiet seltskond on meil väga kirju. Kokku on meid 22, nende hulgas mehhiklased, ecuadoorlased, ameeriklased, rootslased, soomlased, jaapanlased, tailanna, lätlane ja šveitslane. Minu toakaaslaseks on väga armas Mehhiko tütarlaps :)

Esimene päev oligi rohkem nagu kogunemine. Me jõudsime hostelisse väga vara, aga osad tulid alles õhtul kell 20.00. Põhiliselt oli meil vaba aeg ning võtsime päikest ja rääkisime juttu. Kell 12.00 sõime lõunat, mis oli natuke teistsugune võrreldes eesti toiduga. Näiteks pakuti meile lõunaks pannkoogisuppi. Kindlasti tekib küsimus, et kuidas see maitses? Hmm.. võib vist öelda, et see oli huvitav.. siiski kipun ma arvama, et minu suhu see enam teist korda ei satu.

Peale lõunat läksime jalutama ja käisime väga ilusas kohas ujumas. Õhtul, kui kõik olid kohal, siis tutvusime veel omavahel ja tegime väikseid workshop'e.

Sellega saigi esimene päev lõpule ning kukkusin surmväsinult voodisse. Akna all oli kuulda hirmsat möllu, kuna oli ju siiski reede õhtu, kuid ma ei lasknud end sellest häirida.

Lahkumispäev

Ülejäänud suvi möödus juba linnutiivul ning eneselegi märkamatult jõudis kätte 24. august. Kuna selgus, et olen kohutav ajaplaneerija siis jäi mul kahjuks enamuse sõpradega hüvasti jätmata ning loodan, et keegi ei pea pikka viha.
Peale paaritunnist iluund panimegi ema ja õega autole hääled sisse ning kimasime Tallinna Lennujaama poole. Lennujaamas ootas mind armas üllatus, nimelt olid mu kallid sõbrad mind Brownidega saatma tulnud. Aitäh teile, Kiku, Geit ja Miina ( +1) !
Pagas oli mul loomulikult ülekaalus, mis minu puhul ei saagi muud moodi olla, kuid õnneks sellest ei tulnud probleemi. Saigi tehtud check- in, millele järgnes väikese veevooluga hüvastijätt. Olin kindel, et mul endal keerab ka kohe kraanid lahti ja lahistan seal nutta niiet vähe pole, kuid ma olin nii õnnelik ja ärevuses, et ühtki pisarat küll välja ei õnnestunud pigistada.

Nägemist Eesti ja teretulemast Austria!

ELO ehk ettevalmistus vahetusaastaks

Juuli alguses kogunesid kõik meie vaprad tulevased vahetusõpilased Kurtnasse, et saada osa imelisest üritusest. ELO! Sellest sai alguse meie vahetusaasta, kuigi pidime peale seda veel mõnda aega kodumaa pinda kulutama. ELO' l valmistati meid ette tulevaseks aastaks ning jagati häid näpunäiteid erinevate olukordadega toimetulekuks.

Ühelt poolt oli see meile väga õpetlik, kuid mis selle ürituse nii pagana heaks tegid, olid need inimesed, kes sinna kokku olid tulnud. Järsku tunned, et sind ümbritsevad noored, kel on sarnased ootused, lootused, tulevikuplaanid, ärevus, unistused ning tahtejõud nende täideviimiseks.

Miks just Austria? Valimispäev ja stipivestlus

Edasi kulges kõik veel kiiremini ning juba paari nädala pärast kutsuti mind valimispäevale. Kahe päeva pärast sain YFU' lt kirja, et läbisin valimispäeva ning mind valiti ka stipendiumikandidaadiks.

Seejärel jõudiski kätte päev, mil pidin minema lepingut allkirjastama. Sel päeval teadsin juba päris kindlalt, et tahan minna just Austriasse. Aga miks just sinna? Mis mind nii väga Austria poole tõmbas? Need on küsimused, mida olen viimase poole aasta jooksul nii nii palju kuulnud. Vastus neile küsimustele: ma lihtsalt teadsin, et pean just sinna saama! See oli nagu mingi tobe kinnisidee.. Lugesin YFU lehelt sihtriike ülevalt alla ning Austria juures jäi mõte toppama ning tegin sellele ilusa värvilise ringi ümber. Unistasin kohe Austria alpidest ja sealsest ilusast loodusest. Olin kuulnud, et austerlased on väga sõbralikud ja tolerantsed inimesed ning mis peamine- nad on rahulikud. Austrias osatakse elu nautida ja elada üks päev korraga. Mis mind veel Austria poole tõmbas oli see, et saan õppida saksa keelt. Ma usun, et see on keel, mida mul võib ka hilisemas elus vaja minna.
Tagasi lepingu allkirjastamise juurde.. Läksime emaga detsembri alguses YFU Eesti kontorisse vestlusele, mille käigus selgus, et Austriasse on kohad kohe kohe täis. Nimelt saab Austriasse iga aasta minna vaid 2 õpilast ning selleks ajaks oli üks juba alla kirjutanud ja kahel teisel Austriasse soovijal lepingud kodus. Seega, KES EES, SEE MEES! Vaatasime emaga üksteisele otsa ja ta küsis minult kas ma tahan kindlalt just sinna ja kas ma olen oma minekus 100 protsenti kindel, kuna kõik oli toimunud nii kiiresti, et ei olnud isegi aega järele mõelda. Noogutasin vaikselt ja seepeale ütles ema: " no eks andke see leping siia, me kirjutame kohe ja siin alla!" Ja nii see läkski.. allkirjastasime lepingu sealsamas ära ning napsasin selle koha teistelt nina eest ära (õnneks hiljem toimusid läbirääkimised Austria YFUga ning saadi eestlastele veel kaks kohta juurde, seega sõidame neljakesi).

Järgnes stipivestlus, kus läks mul samuti super hästi, nimelt sain YFU Eestilt 1000 eurot stipendiumi, millele lisandus hiljem ka 400 eurone sponsorlus ühelt toredalt Eesti firmalt.

Kõik sai alguse hetkega..

Vahetusaastale minek ei olnud mul pikalt ette planeeritud ning see võimalus tuli mulle väga ootamatult. Novembri keskpaigas käisin koos klassiõdedega koolis kuulamas loengut vahetusaasta teemal ja peale seda oli mul kõik selge.. NÜÜD MA LÄHEN! Helistasin koolist väljudes kohe emale ja kisendasin sama lause ka talle telefoni: nüüd ma lähen! Ema oli algul ehmatunud ja segaduses, kuid hiljem hakkas see teda huvitama ning saatsimegi juba järgmisel päeval Eesti YFU kontorisse kirja ning registreerisin end valimispäevale.


(YFU on rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, mis pakub haridusliku eesmärgiga kultuurivahetusprogramme enam kui 60 riigis (www.yfu.ee) )